Merepäevad, vol.2

Seekord siis veidi meist endist, et mis me tegime ja mida veel nägime, peale mere.
Merepäevadel on tõespoolest tore ja igal aastal kogen ma seda, et kuidagi ikka ei jõua seal kõiki kohti läbi käia. Kuna prioriteet on meil siiski merel käia, siis seekord jäi külastamata näiteks viikingite ala. No lihtsalt ei jõudnud, mis teha. Esimesest päevast üle poole veetsime seekord hoopis Pirita seikluspargis ja nii tuligi leppida sellega, et igale poole ei saa. Midagi siiski. Nähtud, tehtud, kogetud.

merepäevad

Ikka tuleb istuda kail ja oodata oma laevukest

merepäevad

Kui kannatlikult oodata, tulebki valge laev ja võtab peale :)

merepäevad

merepäevad

merepäevad

Kui Kirke enamuse sõitudest askeldas, siis mina nautisin vabalt ilma.

merepäevad

Ja poeg seisis ahtris püsti, trotsides tuult ning ajas juttu.

merepäevad

Kirke jäi vahepeal ilma meieta purjetama, aga pojaga käisime hoopis kuulamas bändi, mõnus salsabänd oli.

merepäevad

Inimesed käisid taevas söömas. Ei teagi kohe, kas sellise tuulega, nagu sel päeval oli, on ikka mõnus kõrgustes süüa…aga võib olla ikkagi on.

merepäevad

Läkisme Kirket ootama. Juba ta toimetas seal ja valmistus ette sildumiseks koos kogenud kaaslastega.

merepäevad

Ja kohe viskab otsad

Vahepeal jälle kaldal ringi käies, jäi silma Katariina. jee ehk Tallinna Keskraamatukogu liikuv raamatukogu. Kirke oli seal sees juba enne mind. Ikkagi raamatukogulaps.
Kui mina kohale jõudsin, lahendas tema koos töötajaga mingeid küsimusi ja kokkuvõtteks sai vägagi hea tulemuse ning peoga kingitusi.

merepäevad

Kaua seal ikka, tagasi merele :)

merepäevad

Kiirelt vendrid sisse ja täiskäik Lennusadama suunas

merepäevad

Vahepeal jõudsime Lennusadamasse ja rahvas tuli laevast välja lasta. Tõsine tegevus.

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

Juba jälle nina Vanasadama poole ja paras aeg sissepääs sulgeda

merepäevad

Ja siis pardal istuda ja vaadet nautida

Kauaks seda lõbu muidugi tavaliselt polnud, Ikka vendrid sisse, vendrid välja ja ega need sindrid just väga kerged pole ka.

merepäevad

merepäevad

Kui ükskord jälle maal olime, lippas Kirke raamatukogubussi juurde, kus teadupärast algas meisterdamine.

merepäevad

Sel ajal, kui lapsel valmis tore merihobuke, käisin mina ringi ja vaatasin, kus mida huvitavat tehakse. Sattusin ka toidutegemise demonstratsioonile. Muidugi tehti kala :)

merepäevad

merepäevad

Eelmistel aastatel sellist lahedat palli pole merepäevadel olnud, kus saab sisse ronida ja siis väikeses basseinis sellega ukerdada – prooviti ära ja pidi väga äge olema.

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

Kuidagi ei saa me aga ilma batuudil traksidega hüppamiseta, igaaastane lapse rõõm :)

merepäevad

merepäevad

merepäevad

Peale igasuguseid lõbustusi käisime suurtel purjelaevadel

merepäevad

Muide, mõnel purjekal kasvatatakse isegi tomateid

merepäevad

Köied ja sõlmed

merepäevad

Jah, lapsele on aastatega sisse siginenud samasugune merearmastus, nagu mul endalgi ja mida seal ikka imestada – isa ju paberitega kapten ja kaptenipaberid olid ka vanaisal ( minu isal). Ilmselt veidi geneetiline siis ka :)

merepäevad

jah, nii said lõpuks tänavused merepäevad meil läbi. Sammusime läbi vanalinna vaikselt jaama poole, kinnitasime vahepeal keha vegantoiduga toredas söögikohas Aed ja oligi ees kodutee…

Õhtul saatis meid magama ilus loojang

merepäevad

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment

Merelt ja merel

Nii kaua, kui Tallinnas on toimunud merepäevad, sama kaua oleme ka meie seal alati kohal olnud. Vähemalt kahel päeval kolmest.
Juttu seekord ei tulegi, aga pilte see eest väga palju – merelt pildistades. Tuleb siin merelt paistvaid linnavaateid ja erinevaid suuri ning väikeseid laevu. Kes vaadata ei jaksa, pole mõtet alustadagi. Ja ilm, nagu piltidelt paistab, oli kahe päeva jooksul küll päikeseline küll pilvine, aga vihma me kordagi ei saanud. Merel on mõnus, mõnus, mõnus!

merepäevad

Õhtul Admiraliteedi basseinis

merepäevad

Suured purjelaevad kai ääres

merepäevad

merepäevad

Suurtel laevadel on suured mastid ja vahest tuleb sinna otsa meestel ka ronida

merepäevad

merepäevad

merepäevad

Lulu saabub merelt

merepäevad

merepäevad

merepäevad

Elina ehk väike kummipardike tuleb merelt

Merel oli kahe päeva jooksul nii suuremaid, kui väiksemaid aluseid, kiiremaid ja aeglasemaid, aga kahtlemata on kõikide nenedega sõit merel vägagi nauditav.

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

Piraadid merel

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

Nordea

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

Päris suured olid samuti merel

merepäevad

merepäevad

Kopteriga sai teha tiiru linna ja mere kohal, kel meresõidukitest väheks jäi

merepäevad

merepäevad

Kai ääres oli suuri kruisilaevu, linn külalisi täis

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

Kaisamoor

merepäevad

Oli ka võistlejaid merel

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

Mõned kummipaadid veel ja piraadid….ja aitab selleks korraks laevadest.

merepäevad

merepäevad

merepäevad

See postitus oli siis pühendatud puhtalt merele, merel sõitvatele alustele, merelt paistvatele vaadetele ja mere kohal tiirutavatele tegelastele.Varsti sellest, mida me ise merepäevadel tegime ja nägime.

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment

Suves peab olema seiklust

Mis suvi see ikka oleks, kui seiklusi poleks. Üheks seikluseks on meil nüüd kujunenud välja seikluspargis ronimine. Eelmisel aastal tegi Kirke sellega algust, kohe täiskasvanute rajal ja nüüd on see tegevus pidevalt päevakorras. Roniks ja roniks.
Mõni aeg tagasi toimus ronimine Pirita seikluspargis, kus oli otsustanud pidada oma sünnipäeva üks Kirke sõbranna. Rõõm oli seda suurem, et selles konkreetses seikluspargis polnudki veel õnnestunud turnida. Eks need rajad on veidi sarnased, aga samas igas pargis omamoodi erinevad. Pirital on see veidi lihtsam, kui oli näiteks Nõmmel. Sünnipäevalistel oli broneeritud 3 esimest rada, mis pole üleliia keerulised, aga eks sellegipoolest oli seltskonnas lapsi, kes peale kahte esimest rada otsustasid katkestada ja edasi mitte minna. Midagi pole teha – laste julgus ja taluvus ning eneseületamissoov on erinev. Igatahes oli see üks tore päev ning tänud sünnipäevalapse perele, kes sellise vahva ettevõtmise teoks tegid.

Meie aga peame veel plaane. Võib – olla läheme enne suurt sügist veelkord kusagile ronima ja mine siis tea – ehk võtan minagi pildistamise asemel ronimise ette.

Tulime sünnipäevale otse Tallinnast, aga teised saabusid ühiselt väikebussiga Raplast. Meie lihtsalt resideerusime mõned päevad linnas ja nii olimegi kohal veidi varem ning esmalt tegime aega parajaks hoopis mereäärses kohvikus keha kinnitades. Meri oli vahune ja ilm tuuline, aga kõigi suureks rõõmuks mõnusalt päikeseline.

seiklusrada

Kui keha sai kinnitatud, läksime seikluspargi sissepääsu juurde ootama ülejäänud seltskonna saabumist ja sel ajal sai kasutada seda, mis väljapool tasulist ala :)

seiklusrada

seiklusrada

seiklusrada

Varsti oli kohal ülejäänud seltskond ja kui kõigil rihmad peal ning esmane instrueerimine tehtud, läksid lapsed ronima. Lapsed olid kõik väga abivalmid ja toetavad ning kui keegi kuskil hätta jäi, olid teised kohe valmis julgustama ja nõu andma, kuidas takistus ületada.

seiklusrada

seiklusrada

Nii ma siis käisin jälle mitu tundi kael taevasse õieli ja pildistasin. Sünnipäevalapsele läheb plaat piltidega sellest vahvast koostegemisest, aga siia tulevad enamuses pildid Kirkest.

seiklusrada

seiklusrada

seiklusrada

seiklusrada

seiklusrada

seiklusrada

seiklusrada

seiklusrada

seiklusrada

seiklusrada

seiklusrada

seiklusrada

Kõige krooniks olid ikka ja alati need niiöelda tarzanisõidud ülevalt alla. See on lastele nagu kirss tordile, peale eneseületusi.

seiklusrada

Ühelt õigelt sünnipäevalt ei puudunud muidugi ka lõbus ühine söömaaeg ning rõõmsad ühispildid.

seiklusrada

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment

Pärnu, suvepealinn

Kuidagi on juhtunud nii, et ma pole ikka kohe päris ammu Pärnus käinud. Kohe üsna mitu aastat. Ja ometi mulle Pärnu väga, väga meeldib. Suvel sain pulmas oma õepojalt aga nahutada, et…ma polegi temal külas käinud ja ometi elab ta juba aastaid Pärnus. Panin silmad kinni ja lubasin, et tuleme Kirkega neile külla. Konks oli veidi selles, et temale sobisid ainult nädalavahetused ja minul pole suvel jälle naljalt ühtegi vaba nädalavahetust. Juba suve algusest on kalendris suuremalt jaolt kõik puhkepäevad organiseeritud minu enda või kellegi teise poolt. Nüüd siis vaatasin juulis hirmuga, et aega pole :( Kuni asjaolude kokkulangemisel vabanes mul üks laupäev. Kirjutasin kohe õepojale, et nüüd on selle asjaga nii – kui augusti esimene laupäev sulle ei sobi, siis sel suvel ma jälle Pärnu ei jõua. Õnneks sobis ja nii me olemegi Pärnus käinud.
Samal nädalalõpul toimus Pärnus veel ka suur Weekend-i pidu ja sellega seoses oli noorem poeg ka mul Pärnus. Ühitasime veidi asju ja käis temagi meiega koos aega veetmas.
Jõudsime jalutada Pärnu kesklinnale ja mereäärsetele aladele mitu tiiru peale, külastasime toidufestivali, käisime Pärnu jõel ja merel kaatriga sõitmas, tegime sauna….ühesõnaga jõudsime palju. Ilma pikema jututa, tuleb nüüd lihtsalt ports pilte ja järgmine kord võiks Pärnusse minnes lausa rattad kaasa võtta. Jõuaks veel rohkem.

Linnatiirust tegin ma esialgu üsna vähe pilte. Enamus Pärnut sai kaadrisse pärast jõelt või merelt.

pärnu

Jahtklubi juures

pärnu

Weekend-laste hotell :)

pärnu

Kui kuskil on võimalik ronida, siis minu lapsed seda ka raudselt teevad

pärnu

Pärnu Keskraamatukogu ees on selline tore postament, kus otsas võid käia poosetamas

pärnu

Pärnus on väga ilus ja kaasaegne raamatukogu. Sellises töötaks meeleldi isegi

Sattusime ka toidufestivalile, kus oli väga huvitavaid toidupakkujaid ja kus ma teadlikult otsisin ühte toredat haagist, ehk Skuup-i tüdrukuid….ja muidugi leidsin. Seal tegime ka ühe ostu, sest Kirkel oli kõht tühjaks läinud ja sealt leidsin ma mõnusa suhkruvaba kookosvee. Ma ei tea miks, aga toidutänaval mul ei tulnud meelde teha ühtegi fotot :) Neid Skuup-i tüdrukuid aga soovitan soojalt Eestimaa üritustelt otsida ja nende pakutud head ja paremat süüa. Toit ja joogid on ausad ja head, ise on nad soojad ja särtsakad ja pealegi on neil imearmas haagis ning üldse kaunis imago :)

Peale linnatuuri sõitsime korra koju tagasi, haakisime autole kaatri sappa ja läksime jõe äärde. Kaater vette, õepoeg rooli, teine õepoeg oma kaasaga ning meie sel korral kolmeliikmeline pere peale, ning sõit mööda jõge merele võis alata. Päästevestid tuli peale panna ja otseloomulikult käis piirivalve-ja politseiamet enne merele suudnumist meid ka kontrollimas ning ohutut sõitu soovimas.

pärnu

Kirke on tõeline meremurka. Olgu see purjekas või kaater, tema naudib ikka sajaga.

pärnu

Tagant paistva silla alt me paadi vette lasimegi

pärnu

Pärnu jõel on väga palju vesiroose. Sealt eemalt nad paistavad, kui hästi vaadata

pärnu

Pärnu kontserdimaja jõe poolt

pärnu

Elamurajoon

pärnu

Sissesõidul Pärnu vallikääru, saab sõitudeks paati üürida

pärnu

Vallikääru kaide ääres on paljude iluduste peatuspaigad

pärnu

Pilk raamatkogule jõe poolt

pärnu

Veel kauneid aluseid

pärnu

Vallikääru veepealne vaade

pärnu

Sillake

pärnu

Veel vesiroose…

pärnu

…ja vallikääru vahelt suurele jõele tagasiminek

Suurel jõel tagasi, tegin veel mõned pildid, sest siis algas sõit merele ja fotoka kotist väljas hoimine muutus võimatuks :) Põhjust pole just keeruline arvata. Muulide vahelt väljas, tabas meid korralik lainetus ja kuivaks meist nüüd küll keegi paadis ei jäänud :) Nii oligi fotoaparadil turvalisem veekindlas seljakotis selle aja veeta ja välja sai ta võetud alles siis, kui olime saanud hoo maha võtta ja vesi üle pea ei käinud.

pärnu

pärnu

pärnu

Lõpuks saime jälle oma kaatri stabiilseks ja võis mõned pildid teha.

pärnu

pärnu

pärnu

Mere pealt oli tore vaadata Weekendi festivali poole. Tuli sealt tümpsu ja tuli tuledemängu

pärnu

Seal üleval üks must sitikas, see on droon – lendas ringi ja jäädvustas.

pärnu

Seda purje püsti saada ja ise ka peale jääda, oli ikka päris keeruline suure tuule ja lainega

Mingil hetkel sõitsime üpris madalale ja viskasime ankru vette. Osad meil käisid ujumas.

pärnu

pärnu

pärnu

pärnu

Tuulest räsitud soengutega ja osalt märgade riietega jäime pojaga meiegi pildile. Mind päästis suuremalt jaolt tuuletõkkefliis, aga kuivi pükse polnud meil jalas küll vist kellegi ning juuste ning näo pesemisest soolase veega ei õnnestunud samuti kellelgi ära viilida.

Tagasiteel jõele saime loomulikult veel märjemaks. Taipasin lõpuks prillid ette panna, aga siis ilmnes, et prillidel oleks olnud kojamehi tarvis. Igatahes oli see siiski parem variant, kui soolavesi silmades :D Tagasi kaldal soojendasime end päikese käes, kuni paat tagasi haagisele pandi ning kodus sai juba kiirelt kõik riided nöörile riputatud ja kuivad asjad selga sätitud. Kellel vahetusriideid kaasas polnud, tuli võtta ette poetuur.

Tagasi kodus, oli Kirkel nii hoog sees, et muudkui ronis paati ja välja. Toimetas seal küll asju sättida, küll rooli taga poosetada ja muidu kaatri hingeelu uurida.

pärnu

pärnu

pärnu

Mina käisin ringi mööda aeda ja pildistasin hoolsa perenaise istutatud kauneid taimekesi ja põõsaid.

pärnu

pärnu

pärnu

Nojah, ega õhtu siis veel otsa saanud. Varsti läksime seltskonnaga uuesti jalutustuurile. Tuli ikka ju minna veidi seda Weekend-it uudistama ja tümps kostab niikuinii poolde linna. Poeg oli festivalil sees. Meie ülejäänud seltskonnaga piirdusime territooriumi ümber luusimisega, kuhu kostis piisavalt muusikat ja oli rohkem ruumi rahulikult olla. Õhtused jalutuskilomeetrid said igatahes kuhjaga täis.

pärnu

Kirke nautis festivali vaatamist veest.

Selja taga paistab üks innukas lohesurfar, kes tegi ümber Kirke lõputiiru ning sahises randa ja otseloomulikult tekitas see lapses parasjagu elevust ning festivali oli mere poolt tulnud kuulama – vaatama päris palju suuremaid ja väiksemaid aluseid.

pärnu

Ja seejärel mõni pilt tagasiteelt

pärnu

pärnu

Tagasiteel koju oli muljeid kogunenud küll ja küll. Kirke hõivas ruttu koha oma tädipoja kõrval eesistmel, sest ema sai ju päeval seal istuda küll. Mõnus kõrge auto, ikka tahaks ju ees istuda ja mõnnata.

pärnu

Maja juures tagasi, oli õues imeline õhtuvalgus. Seega veel lilli.

pärnu

pärnu

pärnu

pärnu

Lõpuks saabus hämarus. Saun sai köetud, tegime seal ägedad leilid ja saunast välja tulles avastasin ilusad kuldsed pilved, kuhu tekitas sellist kuma loojuv päike.

pärnu

Igapäevaselt sööme me lihatooteid minimaalselt, aga külas patustasime õhtul korraliku grilliga

pärnu

Peale sööki hakkas vaikselt sabistama vihma ja kolisime lõpuks tuppa. Juttu jagus veel tükiks ajaks ja magama minnes oli hea tunne. Sisutiheda ja ägeda päeva eest suured tänud Paul – poisile ja spetsiaalne tänu ilmataadile, kes ei rikkunud meil seda päeva ära. Oli selline tore – tore päev, mida naeratusega meenutada.

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment

Minu uus seelik kapijääkidest

Eks nagu tavaliselt, sünnivad minu uued riided enamasti siis, kui olen fakti ees, et midagi pole selga panna. Ei olnud just paremat sorti avastus, kui tõdesin mõni päev enne poja pulmi, et …aga mida ma selga panen? Arvestama pidin ma ju sellega, et ema/ämm võiks kena välja näha ja samas, pidi mul olema mugav pildistada, sest fotografeerimine pulmas oli minu rida. Nii ma siis sügasin kukalt ja vaatasin oma kangakappi, et mida sealt võtta on. See sai mulle kuidagi selgeks, et tuleb teha pikk seelik. Pükstega ma ei kavatsenud pulma minna ja lühema kleidiga ei tunne ma ennast pildistades mugavalt. Jõuad sa siis jah kogu aeg mõelda, et ega nüüd juhuslikult kuidagi kükitades pesu ei paista või poos pole väga kummaline.

Kõigepealt sikutasin välja ühe jupi virsikukarva batisti. Mõnus, 100% puuvillane ja kerge ning õhuline. Järgmine mõte oli see, et vähemalt ülemine osa tuleb teha kahekordne, sest muidu paistab see õhuke kangas läbi. Edasi otsisin kapist veel mõned pitsijäägid ja jupikese kirjut puuvillsiidi ning hakkasin loominguliselt alumisele osale satse kujundama. Kaks õhtut tööd ja valmis ta saigi.
Viimasel seitsmendal tunnil, kui käisime noorema poja lõpetamisel, ostsin veel poest pluusi, sest selle tegemiseks tõesõna enam aega polnud. Kõik mu 3 last olid kõrval moepolitseiks ja nii saigi ema omale pulmaks kõik vajaliku.
Need pildid, mis hiljuti tütar minust tegi, on juba teise pluusiga ja tehtud peale mõnusat purjetamist tuulisel merel. Sellest ka see ” tuulest viidud” soeng ja nägu :P

Sellised nad siis said.

seelik

seelik

seelik

seelik

Tütar sattus pildistamisega hoogu ja otsustas mängida veidi aega fotograafi ja fotograaf ju ometi ütleb, mida tuleb teha. Nii kamandati mind keset linna karu selga istuma :)

seelik

Posted in MINU KÄSITÖÖ | Leave a comment