Esimese puhkusepoole viimane päev

Täna on pühapäev. Homme taas tööle. Lohutab muidugi teadmine, et 20-st juulist olen jälle puhkusel.
Seekordsed kaks nädalat on olnud ütlemata sisutihedad ja sel viisil puhata, et viskan jalad seinale ja lihtsalt olen….seda nagu polegi olnud. Tõenäoliselt ma nii puhata ei oskakski.
Igasuguste sebimiste vahele olen siiski leidnud aega isegi lugeda. Õigemini ühe raamatu, Kristiina Ehini Paleontoloogi päevaraamat -u, lugesin läbi viimasel tööpäeval enne puhkust ja “Väikesed kollased sidrunid” – see oli juba puhkuselektüür, mis sai loetud rongisõitude ajal. Minu arvamuse Ehini raamatust võeti väga hästi kokku blogis Sehkendamine. Ma ei oleks osanud ennast nii hästi väljendada, aga just sellisel arvamusel olin minagi sellest raamatust. Loetav, ladusalt kirjutatud, aga raamatu lõpuks pudenes minu jaoks koost nii raamat kui ka Kristiina ise. Paraku jah, see pelgalt minu arvamus ja tore, kui on erinevaid arvamusi.
“Väikesed kollased sidrunud” – see raamat on puhas mõnus meelelahutus ja õnneks mitte lääges vormis. 10 punktist päris 10 ei annaks, aga lugeda oli täitsa mõnus. Mart Kadastiku ” Kevad saabub sügisel” lugesin ka läbi. Meeldis, kuigi nagu sageli eesti kirjandus – pisut morbiidne ja depressiivsusele kalduv. Lugeda oli siiski ladus ja oli omapärane lugeda, kuidas meesterahvas kirjutas meestest. Tore, et neid rongisõite ikka jagub, kus on aega raamatuid lugeda.

Puhkuse kahte nädalasse on mahtunud veel sõprade külastamised, õmblustööd, pildistamised, lõpetamised, koristamised, laulupidu, külaliste vastuvõtmised, veekeskus ja isegi haige jõudsin olla. Talvel mul polnud ju ometi selleks aega. Ei teagi, kas oli põhjuseks puhkuse saabudes pingelangus, viimasel tööpäeval ruumides olev tuuletõmbus, allergia või mis iganes. Igatahes kurk oli haige ja nina tilkus…aga see ei seganud mul elada tavapärast elu.

Vastu reedet öösel enne 1 sain valmis ühe stiilse mummulise kleidi. Öösel me seda enam pildistama ei saanud hakata, sest peale mõnusat tassitäit chaid kobisime me kõik ruttu magama, et hommikul 7 ärgata. Kleidi omanik, Annika, käis eile selle mummulisega pulmas. Küllap me üks päev teeme kleidist pilti ka :)

kangas

Umamist sain oodatud pakikese kookosõliga, maapähklivõiga, roosiõliga ja kaneelikoorega. Ootasin jah kaua, iseenda rumalusest. Puhkuse asi, unustasin arve maksmata. Kui meenus, maksin ära ja pakk oli nagu nipsti kohal. Puhas rõõm kiirest teenindusest ja vajalikest asjadest. Uue tellimuse tegin ka kohe ära. Mõned asjad jäid eelmisest pakist lihtsalt puudu, mida ma oleks tahtnud, aga hetkel olid laos otsas.

umami

Tegin täna ühe pildi meie klassikalisest hommikusöögist. 8-viljahelbe puder on meie lemmik. Sutsuke soola hulka ja suhkrut mitte tilkagi. Selle asemel on ikka mingid värsked marjad või puuviljad. Seekord siis püreestatud maasikad – banaan. Mul on juba aastaid nõrkus Iitala Taika sarja nõude vastu, nende sinisepõhjaliste. Sain ühe kausi olemasolevatele asjadele lisaks ja väikestest asjadest on vahest kohe suur rõõm. Eks paistab, mis järgmisena meile koju tee leiab :) Õnneks mu sõbrad ja lähedased teavad seda nõrkust :D

puder

Lauale sai uus laudlina. Tegin sellise igapäevase, mitte piduliku ja heledates toonides. Mis seal väga teha, mõned õmblused ja valmis, aga tunne on hea, kui uus ja helge lina laual.

laudlina

Reedene päev läks kirja 5+ ehk tegusalt. Valmis üks kott, kingituseks. Sellest ehk järgmises postituses.

Eile olin pika päeva pulmapidu pildistamas. Õigemini tundide viisi ilupilte :) 6 tundi koos pausidega, mis kulusid ühest kohast teise seiklemiseks. Väga ilus päev oli ja ilmataat oli meie poolt :)

Mida teha puhkuse viimasel päeval….ilmselt ma loen raamatut ja oleme niisama mõnusad. Varsti on jälle puhkus :)

Ja siin üks 26 juuni õhtune taevas.

laudlina

This entry was posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD.. Bookmark the permalink.

2 Responses to Esimese puhkusepoole viimane päev

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga