Vähemasti meie tütarlapsega on küll aeg ajalt just selline seis.
Üks päev tekkis vajadus valge lühikeste käistega puusi järele. Õigemini meil on heleroosa valgete mummudega seelik ja sinna peale oli vaja pluusi. Ennem oli meil selleks üks heledam roosa trikotaažpluus, aga see on vahepeal väikeseks jäänud. Häda ja viletsus nende kasvavate lastega.
Mis seal siis ikka. Pistsin nina oma kangakappi ja ainus, mis sobis, oli valge kortsutatud broderiitrikotaaž. Pühapäeva õhtul kella 22 ajal hakkasin vaikselt seda õmblema ja keskööks oligi pluusike valmis. Ei midagi keerulist. Põhilõikele sai esitükil tehtud läbilõige, mille alla keskele pisut krookeid. Tavalisest varrukast konstrueerisin kroogitud varruka ja varrukaotsad on samuti kroogitud ning seejärel kanditud. Kuna kaelus tundus niisama jättes kuidagi lage, tegin sinna peale ühe keskelt pealeõmmeldud satsikese rea. Ongi pluus olemas.
Ja kui juba pluusi pildistamiseks läks, võtsime üles ka äsja valminud uue peapaela, mille Kirke ise tellis, sest tal olevat vaja just sellist heleheleroosat peapaela :)
No mis niimoodi viga…riideid pole, siis veel natuke aega ei ole ja siis on kohe väga ilus riie olemas. Mugav ja mõnus: no ja ilus ju ka:)
Jah, tead, nii on päris pole viga :) Ei pea sõltuma poest ega muust jamast:) Aitüma hea sõna eest!
kuidagi väga tuttav kangas tundub ;) aga pluus on ilus :)
Kust kangas sulle tuttav on, seda ma ei tea :D Mina ostsin selle mitu aastat tagasi Abakhanist :)
Pingback: 2,50 € ja hulk riideid « Loomisrõõm