Haapsalu I pitsipäev

Pean kohe alguses ära ütlema, et see oli üks imeliselt ilus päev. Absoluutselt kõik oli super. Seltskond, ilm, meeleolu, atmosfäär, emotsioonid, vapustavalt palju fantastiliselt kaunist käsitööd…mis iganes, olid kõik 5+.
Kohe alguses pean ma ka südamest tänama Signet, kes meid Kirkega sinna kaasa kutsus ja küüti pakkus, sest ilma temata oleks meil see tore päev olemata jäänud.
Suve esimesel poolel käisime Kirkega Haapsalus esimest korda nii, et tutvusime ka linnaga ja sellest ajast on mingi seletamatu miski mind sinna ikka tagasi tõmmanud. Kui siis hõigati maha Pitsipäev ja tuli pakkumine kaasa sõita….me enam kaks korda ei mõelnud. Muidugi tahame minna.
Kirke küll suure rõõmuga kohe teatas, et lähme jälle Ilonimaale, aga kohapeal oli tal nii palju tegemist, uudistamist ja sehkendamist, et seekordne Ilonimaal mittekäimine ei teinud talle vähimatki tuska.

Pitsipäevast endast….võiks ilmselt rääkima jäädagi.
Jõudsime kohale täpselt õigeks ajaks – üheteistkümneks, kui üritus algas.

Signe, tragi naine, registreeris ennast kohe kudumisvõistlusele. Meie olime suurima heameelega ergutusmeeskonnaks :)
Hakkasime siis liikuma mööda päikeselist rannaääre promenaadi, kus kogu üritus toimus ja uurima, kus mida põnevat näidatakse ja tehakse. Esimesena vaatasime Haapsalu sallide näitust. Imelised tööd.

Minumeelest oli sellel üritusel nii hea aura, et igale poole oleks tahtnud istuda maha ja jutustada ja uurida ja õppida. Ja kui palju osavaid naisi seal oli !!! Üks kaunim, kui teine. Ikka kübarates ja sallidega. Vahepeal tekkis lausa tunne, et ei tea mida/keda pildistada, mida mitte – sest kõikjal voogas ilu. Minu eriline tähelepanu kuulus muidugi tuttavatele kudujatele kaasaelamiseks ja vanade prouade pildistamiseks. Neid prouasid oli ikka kohe palju. Kaunid, hoolitsetud, ehitud, silmad tarkust täis ja noobedad käed aina ilu loomas.

Päeva juhtis Evelin Samuel, kes kenasti lauast lauda liikudes tutvustas töötubasid ja nendes tehtavat. Kõlakojas astusid üles just sellesse päeva sobivad artistid. Kaunis daam, kes laulis vene romansse ja Valgre loomingut, ning puhkpilliorkester. Tantsijad loomulikult ka.
Meie nobedad võistukudujad Signe ja Terje olid üks hetk juba positsioonidel, näppisid võistluseks antud lõnga ja peagi said kätte mustrid.

Ja siis hakkas peale üks usin kudumine. Käisime Kirkega kordamööda kaasa elamas ja uurimas, kuidas läheb. Vahepeal loomulikult tutvusime kõige muuga, sest ega siis saa võistlejate kõrval seista kogu aeg ja neid seal segadusse ajada :)

Kirke einestas vahepeal mõnusas Kuursaali kohvikus, mängis natuke sealses mängutoas ja vaatas ringi raamatukogus.

Tuntud headuses lahtine sibula – juustu pirukas, oli oivaline

Lapsel oli suur huvi ka midagi proovida ise teha. Nii istusime temaga koos paelpitsi õpitoas ja õppisime punuma lihtsat paela. Põhiolemuselt on see tehnika nagu makramee ikka, lihtsalt hästi peenikeste nööridega ja peenemad mustrid. Teha saab aga selles tehnikas imeliselt ilusaid ehteid.

Oma pitse ja tarkusi tulid veel jagama Hiiu, Muhu ja Setu pitside, niplispitsi, sõlmpitsi, puitehispitsi, savipitsi ja loomulikult Haapsalu salli pitside meistrid. Sai vaadata, õppida, proovida, osta ja nautida. No nii huvitav oli, ausalt.

Loomulikult oli Muhu töötoa juures, kus keskenduti pitsile müügil ka Muhu tikandiga tooted. Ajatu ilu.

Setu daam ja töötuba :)

Niplajate seas oli ka mehi

Ja meie Kirkega koos jäime pildi peale ühte imelist niplispitsi tööd pildistades :)

Kuursaalis sees olid imetlemiseks üleval mõned ilusad kleidi

Pruutleit: Kudus – Pille Schneider, õmbles – Ly Heimann

Kootud pruutkleit, mille autoriks Kristiina Viirpalu

Meie lapsega osalesime veel väikese pitstanu tegemise õpitoas, mida korraldasid armsad Haapsalu Käsitööseltsi naised. Tanu tegemise sain ma igatahes selgeks ja võin nüüd vabalt neid teha ja teistelegi õpetada :) Naised olid hämmingus, kuidas ma nii kiiresti selle valmis sain :D Mis teha, eks mul ole ju korralik käsitöökiht aastatega tekkinud ka. Tanu sai tehtud olemasolevatest vahenditest ja kuigi mitte minu lemmikmaterjalist, siis armas sai ta sellegipoolest. Nüüd on vaja sellele veel kinnitus külge panna ja Kirke saab uhkelt seda kanda :D

Šarmantne tanumeister

Mõned tanud lauanurgalt

Ja Kirke poseerimas oma esimese tanuga

Vahepeal võtsime aega ja promeneerisime ….ning selle käigus tegime mõned preilipildid :)

Väga oleks soovinud osaleda veel setu pitsi ja muudeski õpitubades, aga kahjuks kõike korraga ei jõua.
Kui kudumisvõistlus sai läbi, pidid osalejad – keda oli 20 !!! – pesema oma proovitöö ja venitama selle nn raamile aluse peal. Kõik said asjaga kenasti hakkama ja suur rõõm oli näha, et osalejate seas oli isegi noori piigasid, lausa 15 aastaseid.

Võistlejad said nüüd pisut hinge tõmmata enne, kui algas traditsiooniline ühiskudumine.

Isegi tulihingeline Haapsalu pitsi austaja Aneerikast Nancy Bush oli kohal

Meie käisime Kirkega vahepeal tiiru kesklinnas, kus toimus samal ajal Valge Daami päevade raames suur laat. Vahva laat oli. Väga huvitavat toodangut pakuti. Lapsi naerutasid Piip ja Tuut, päeval oli ka Silvi Vraidi ja Raivo Taffenau kontsert, mis oli kindlasti imeline, aga kahjuks me seda ei jõudnud kuulama minna.

Laadal kohtasin oma kunagist klassivenda, kellega sai aetud törts juttu ja peetud törts plaane selleks ajaks, kui jälle tubased tegemised.

Kogu sellel Haapsalu päeval kohtasin seal üldse üllatavalt palju tuttavaid. Muidututtavaid ja netituttavaid. Paistab, et Haapsalu on paljudele armas.

Tagasi promenaadil saime teada aga meile rõõmsa tõe, et selle aasta parim kuduja oligi meie Signe !!! Hip – hip hurraa ja palju õnne veelkord! Kirke muidugi teatas, et ma ju sulle hommikul ütlesin, et niikuinii sa võidad :) Lapse suu ei valeta :)

Ja uhke Kirke pilt koos võitjaga ikka ka :)

Ja koos teiste meistritega

Naised muide ei lasknud seal üritusel kuidagi kätel seista. Töö käis igal pool ja igast asendist…isegi kõndides kooti :)

Eelmise pildi puhul ei saa mainimata jätta kudumismeistri seljas olevat TikiMari valmistatud kaunist kleiti.

Nii hakkaski imleine päev õhtusse veerema. Päike paitas meid terve päeva üsna kuumalt ja paremat rannailma oleks olnud veider tahta. Kudumisvõistlusel osalejad said koos süüa veel kooki ja meie samal ajal sõime lapsega ka kahepeale tükikese Haapsalu tuntud headuses kooki Kuursaali kohvikus. Kahepeale sellest täitsa aitab, sest selles linnas minu nägemist mööda pakutakse nii suuri koogitükke, et on mida jagada.

Korraks istusime veel promenaadil enne minekut, kus Kirke surus kõvasti pihku klassivend Raulilt kingiks saadud puidust vilet ja imetlesime roose

Ja oligi aeg seada sammud auto poole, et keerata nina kodu suunas. Selleks korraks oli see fantastiline üritus lõppenud. Järgmisel aastal kindlasti jälle !!!